Su ostukorv on hetkel tühi!
Maria Kristiina Ulas valiti Aasta graafikuks 2022. Žürii tõstis esile tema julge, vaba ja eripärase joonistusstiili, mis on aastate jooksul pälvinud pidevat tähelepanu. “Ta on hästi vaba joonistaja, ta ei ole stampides kinni. Ta joonistab neid asju enda seest ja väga mõistuslikult ei analüüsi. See ongi vabadus, kunstniku vabadus, kui ta oskab seda enda seest välja lasta. See ongi kõige õigem asi. Ma arvan, et tema on selles meister,” sõnas zürii esinaine Lembe Ruben.
Juba õpingute ajal paistis Ulas silma oma erakordse ja isikupärase joonistamisstiiliga, mille kaudu on ta edasi arendanud oma loomeprotsessi. Joonistus, oma mitmekesistes vormides, on jäänud tema peamiseks väljendusvahendiks tänase päevani.
Ulase kunstiline tee algas 1990. aastate alguses, ajajärgul, mil toimus oluline paradigmade vahetus. Tema loomepuhangud haakusid nii 1980ndate mütoloogiliste ja neoekspressionistlike mõjutustega kui ka uute kunstivooludega, mis tõid kaasa piiride laienemise formaadis ja tehnikates. Ulas tõi joonistuse väljendusvõimalused tavalistest eeltöödest kaugemale, luues teoseid, mis olid suurel määral kunstilises maailmas. Tema joonistamine, mis põhineb klassikalistel õpingutel, on siiski olnud vaba ja spontaanselt improvisatsiooniline. Maria-Kristiina Ulase suured ja värviküllased teosed, mis balansseerivad figuratiivse ja abstraktse vahel, haarasid tähelepanu ja said kiiresti tunnustatud. Aja jooksul on ta kunstis suurendanud müstilisuse ja sürrealismi osakaalu, tekitades varjamatu erootika ja mängulisuse kõrval ka põnevaid, pingestatud kompositsioone, kus joonise väljendusjõud ületab värvilise pinna.
Maria-Kristiina Ulase tööd ilmusid esmakordselt avalikkuse ette 1988. aastal. Alates sellest on ta korraldanud arvukalt isiknäitusi ja osalenud mitmetes ühisnäitustes Eestis ja välismaal. Kunstnik on olnud aastaid õpetaja Eesti Kunstiakadeemias ning on juhendanud kursusi ka väljaspool seda. Ta on viinud läbi joonistamisaktsioone ka näituste avamisel. Maria-Kristiina Ulas kuulub Eesti Kunstnike Liitu (1991) ja Eesti Vabagraafikute Ühendusse (1992), olles olnud ka Uue Graafika Grupi liige (1989–1993). Ta on pälvinud mitmeid tunnustusi, sealhulgas Kristjan Raua nimelise kunstipreemia (1992) ja G Galerii preemia (2002). 2006. aastal sai ta Äramärkimispreemia 12. Aasia biennaalil. Tema teosed on Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudes.
Lisaks kunstilistele ja sisulistele omadustele on Ulase teosed ka kõrgelt dekoratiivsed, täites ruumi aktiivselt oma kohaloluga.
“Sügaval sisimas”, 2011
Signeeritud, dateeritud. Muuseumi tasemel vormistus.
Tehnika: Litograafia
Laos

Jaan Heinsoo
Kuraator
+372 5012424
info@artner.ee
Maria Kristiina Ulas valiti Aasta graafikuks 2022. Žürii tõstis esile tema julge, vaba ja eripärase joonistusstiili, mis on aastate jooksul pälvinud pidevat tähelepanu. “Ta on hästi vaba joonistaja, ta ei ole stampides kinni. Ta joonistab neid asju enda seest ja väga mõistuslikult ei analüüsi. See ongi vabadus, kunstniku vabadus, kui ta oskab seda enda seest välja lasta. See ongi kõige õigem asi. Ma arvan, et tema on selles meister,” sõnas zürii esinaine Lembe Ruben.
Juba õpingute ajal paistis Ulas silma oma erakordse ja isikupärase joonistamisstiiliga, mille kaudu on ta edasi arendanud oma loomeprotsessi. Joonistus, oma mitmekesistes vormides, on jäänud tema peamiseks väljendusvahendiks tänase päevani.
Ulase kunstiline tee algas 1990. aastate alguses, ajajärgul, mil toimus oluline paradigmade vahetus. Tema loomepuhangud haakusid nii 1980ndate mütoloogiliste ja neoekspressionistlike mõjutustega kui ka uute kunstivooludega, mis tõid kaasa piiride laienemise formaadis ja tehnikates. Ulas tõi joonistuse väljendusvõimalused tavalistest eeltöödest kaugemale, luues teoseid, mis olid suurel määral kunstilises maailmas. Tema joonistamine, mis põhineb klassikalistel õpingutel, on siiski olnud vaba ja spontaanselt improvisatsiooniline. Maria-Kristiina Ulase suured ja värviküllased teosed, mis balansseerivad figuratiivse ja abstraktse vahel, haarasid tähelepanu ja said kiiresti tunnustatud. Aja jooksul on ta kunstis suurendanud müstilisuse ja sürrealismi osakaalu, tekitades varjamatu erootika ja mängulisuse kõrval ka põnevaid, pingestatud kompositsioone, kus joonise väljendusjõud ületab värvilise pinna.
Maria-Kristiina Ulase tööd ilmusid esmakordselt avalikkuse ette 1988. aastal. Alates sellest on ta korraldanud arvukalt isiknäitusi ja osalenud mitmetes ühisnäitustes Eestis ja välismaal. Kunstnik on olnud aastaid õpetaja Eesti Kunstiakadeemias ning on juhendanud kursusi ka väljaspool seda. Ta on viinud läbi joonistamisaktsioone ka näituste avamisel. Maria-Kristiina Ulas kuulub Eesti Kunstnike Liitu (1991) ja Eesti Vabagraafikute Ühendusse (1992), olles olnud ka Uue Graafika Grupi liige (1989–1993). Ta on pälvinud mitmeid tunnustusi, sealhulgas Kristjan Raua nimelise kunstipreemia (1992) ja G Galerii preemia (2002). 2006. aastal sai ta Äramärkimispreemia 12. Aasia biennaalil. Tema teosed on Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudes.
Lisaks kunstilistele ja sisulistele omadustele on Ulase teosed ka kõrgelt dekoratiivsed, täites ruumi aktiivselt oma kohaloluga.